Riik reageeris katkule viivitusega

Seakasvatajate üldine arvamus on, et riik on õigel ajal jätnud reageerimata eelkõige Eesti seakasvatuse üleskutsele vähendada metssigade arvukust enne, kui katk Eestisse jõuab. Seakasvatajad tegid sellise pöördumise riigiametnikele juba veebruaris. Siis leidsid ametnikud, et metssead ei ole kaugeltki mitte peamine probleemi katku edasikandumisel. Paraku on kandub see haiguse edasi just metssigade kaudu.Nüüd on populatsiooni vähendada juba hilja. Praegu tuleb eelkõige teha kõik võimalik, et hoida ära haiguse jõudmine kodusigadeni. Farmid on reeglina hästi kaitstud, kuid üksikute kodusigade haigestumine kuskil metsataludes on vägagi tõenäoline ja kardetavasti ainult aja küsimus.Suuremad investeeringud meie farmi kaitsmiseks katkuohu vastu on tehtud juba koos farmi ehitamisega – uksed-aknad on ees ja suletud, toimib korralik tänapäevane ventilatsioon, farmil on ümber korralik aed ja värava ees on desovann. Peamine suurenenud jooksev kulu on seoses katkuohuga pidev desolahuse kasutamine desovannis, mis ei ole paraku odav lõbu. Desoaine peab olema õiges kontsentratsioonis, et see viiruse vastu tegelikult ka toimiks. Nii on maksimaalselt maandatud risk, et haigus võiks farmi jõuda väljastpoolt või transpordi kaudu.Oluline roll on farmitöötajatel, kes peavad punktuaalselt täitma kõiki bioohutusnõudeid – pidama kinni tsoonide eraldatuse printsiibist (tootmistsoon peab olema absoluutselt suletud) ning vahetama riided ja jalanõud tootmistsooni sisenedes. Ühtlasi peab farmis toimima efektiivne näriliste ja kärbsetõrje, mis on ka Raikküla farmis hästi kontrolli all.